Valgustusvõrgu pinge pole alati stabiilne; sageli ta kõigub, kord langedes alla oma nimiväärtuse, mõnikord aga tõustes üle selle. Kõige sagedamini langeb pinge maksimaalse koormuse tundidel, s.o. tavaliselt õhtul. Mõnikord (näiteks halvas seisukorras oleva valgustusvõrgu puhul ja selle ülekoormamisel) võib pinge langus olla õige tuntav, ulatudes 20...25% ning mõningatel juhtudel isegi enam. Võrgupinge kõrgenemist üle nimiväärtuse võib esineda öösiti, püha- ja puhkepäevadel aga ka muudel kellaaegadel. Televiisoris töötab palju elektronlampe, mis on arvestatud kindlale toitepingele. Lambid ja kineskoop töötavad kõige paremini siis, kui nende toitepinge vastab täpselt normaalväärtusele. Sel puhul tagatakse ühtlasi ka nende kõige pikem tööiga. See tähendab, et kui  televiisor on lülitatud 220-voldise nimipingega võrku, siis töötab ta kõige paremini ja kestvamalt just siis, kui võrgupinge säilitatakse kogu aeg 220 volti.

.....

Liiga madal pinge põhjustab heleduse langust, sageli ka kujutise mõõdete vähenemist, eriti horisontaalsihis. Kujutised muutuvad kahvatuks, pildid hakkavad "jooksma" üles või alla, read hakkavad vilkuma.

Eriti tunduvat mõju avaldab televiisori ülekande kvaliteedile pinge langemine siis, kui elektronlambid on juba kauemat aega töötanud. Normaalse pinge puhul need lambid töötavad veel rahuldavalt, kuid isegi tühise pinge alanemise korral nende töönäitajad langevad järsult. 

Võrgupinge kõikumiste kompenseerimiseks laseb tööstus välja eriseadmeid- autotrafosid ja pingestabilisaatoreid. Neist lihtsamad ja odavamad on autotrafod.

Autotrafo lülitatakse valgustusvõrgu ja televiisori vahele, s.t. autotrafo lülitatakse valgustusvõrku ja televiisori toitejuhtme pistik - autotrafo vastavasse pessa. Autotrafod võimaldavad televiisorile rakendatavat pinget reguleerida kas vastava lüliti pööramise või pistiku ümberasetamise teel. 

Levinumad on pinge astmelise reguleerimisega autotrafod, näiteks tüüp PAT, mille väliskuju on näidatud joonisel.