Kui me vaatame ette 2020. aastasse ja mõistame, kuidas 5G lahendused hakkavad mõjutama kõiki tööstusharusid, siis IoT (asjade interneti) lahenduste rakendamine mängib üha suuremat rolli nii ärilistes suhetes kui kogu ühiskonnas tervikuna. 5G võrgustike kiire juurutamine terves maailmas, aga ka nende juurdekasv viib IoT-ühendustega seadmete üha suuremale üleilmsele levikule.
Näiteks Ericsson ennustas oma viimases Mobility Report’is (Mobiilside raportis), et 2019. aasta lõpuks on üle terve maailma 1,3 miljardit mobiilset IoT-ühendust. Aastaks 2025 on oodata selle arvu hüppelist kasvu 5 miljardini. Samas McKinsey hinnangul on maailmamajanduse selle osa koguväärtus, mis on loodud IoT rakenduste abil, aastaks 2025 tõusnud 3,9 –11,1 triljoni dollarini aastas. Nii et alates 2020. aastast pööratakse peatähelepanu IoT-ühenduvusele, mis eeldatavaltannab väga väärtuslikke tulemusi.
Heites ettevaatava pilgu alanud aastasse võib näha viit suunda või tegurit, mis peaksid kannustama nii ettevõtteid kui terveid tööstusharusid alustama oma digitaalsete ümberkujundusega.
„Äär” on lähemal kui kunagi varem
Kui ettevõtted saavad „digitaliseerituks” ja on võimelised omavahel ühendama üha enam seadmeid, sensoreid ja tarkvara-lahendusi, siis praegune „pilvepealne” arvutivõimsus ei pruugi enam olla piisavalt kiire, leidmaks reaalajas optimaalseid lahendusi. Et tõhusalt jälgida, analüüsida ja optimeerida omavahel ühendatud IoT-rakendusi, vajavad ettevõtted arvutivõimsust, mis on teostatud „ääre lähedal” ehk n-ö piiri peal.
Vajadus piiripealse arvutivõimsuse järele annab võimalusi neile andmeside pakkujatele, kes tegelevad 5G võrgustike rajamisega. 5G võrgustiku hallatavad suured andmemahud, kiirused ja andmetihedus ning ühendused, mis seovad tervikusse tarkvara praeguse viimase sõna nagu tehisintellekti (artificial intelligence, AI) ja iseõppivad arvutid (machine learning, ML) võimaldavad ettevõtetel ja nende andmeside ühendustel õppida, adapteeruda ja protsesse vahetult muuta. Selle tulemusel suureneb efektiivselt ettevõtte tootlikkus ja ka investeeringute tootlus.
Sellele piirialale ülemineku algust oleme juba näinud.Viimati toimus see siis, kui Sprint teatas oma Curiosity kahest uuest IoT-värskendusest, mis tõid IoT rakendused klientide jaoks eelnimetatud piirialale. Ja see ei jää viimaseks. Aastal 2020 näeme üha sagedamini, kuidas järjest enam telekomifirmasid teeb koostööd „pilveteenuste” arendajatega. Nii et IoT platvorme juurutatakse tõusvas joones.AI (artificial intelligence) ja ML (machine learning) lahendused muutuvad võtmeküsimuseks selles, kuidas muuta piiripealne arvutivõimsus üha kiiremaks, intelligentsemaks ja reaalajas analüüsiprotsessides efektiivsemaks.
Kohandamine muutub tegelikkuseks
Aastal 2020 saab käimasolev neljas tööstusrevolutsioon (Industry 4.0) oma peamise hoo 5G ja IoT lahenduste leviku jätkumisest. See toetab uuendusi robootika, AI ja teistes sarnastes valdkondades, kaasates sinna ka üha enam ettevõtteid. See avaldab peamist mõju kogu tootmisele, sealhulgas auto- ja elektroonikatööstusele jpt tööstusharudele, kuna koosteliinid muutuvad moodulitest koosnevateks.
5G ja IoT poolt toetatuna võimaldab läbimurre digitaliseerimises ja automatiseerimises täielikult digitaalset tootmist.Sellega kaasneb võimalus seeriatoodetes vajalikke muudatusi teha tootmisprotsessi hetkekski katkestamata.
Tulemuseks on tootmise hüper-kohandamisvõime, mis tähendab, et lõpptarbija erisoovidele ja spetsiifilistele erivajadustele saab tootmise käigus reageerida koheselt. Ericsson on siin tegelikult üks teejuhte, kuna käivitas USAs tehase jätkusuutlike 5G seadmete tootmiseks ja ka Advanced Antenna System raadiojaamad Põhja-Ameerika klientidele. Ning Ericsson pole sugugi ainus ettevõte, mis liigub isikustatud, s.t lõpptarbija erinõudmistega kiiresti kohanduva tootmise suunas. Eeldatavalt muutub nutikas tootmine aastal 2020 üldlevinuks ja tootmisprotsessi kohandamisest saab igapäevane tegelikkus.
IoT turvalisuse väljakutsed uutele kasutajatele
Samal ajal kui 5G, pilvepealne arvutus, IoT jt tehnoloogilised arengud juhivad digitaalseid muutusi pea kõikides ettevõtetes, suurendavad vastavate võrguühendustega seadmed eksponentsiaalselt ka ülekantavat andmemahtu, millega kaasnevad paraku ka uued võimalused väärtusliku info ründamiseks.
Kuna IoT lahendused on juurutatud juba paljudes ettevõtetes, on National Institute of Standards and Technology avaldanud ülevaatelise raporti, milles on soovitused, kuidas maandada riske ja üle saada võimalikest küberturvalisuse ohtudest. Muidugi on uue ja äsja juurutatud digiseadmestiku turvamine mõneti keerulisem kui läbiproovitud lahenduste puhul. Nii suured kui väiksemad ettevõtted, kaasaarvatud võrguoperaatorid, peavad erilise tähelepanuga jälgima digitoiminguid reaalajas ja tagama kohapeal piisavad turvalahendused algusest lõpuni, piltlikult öeldes „start”-käsklusest alates protsessi lõpetamiseni. Näiteks Šveitsi suurim telekommunikatsiooni-firma Swisscom juurutab Ericsson Security Manager’i poolt pakutavaid automatiseeritud, läbipaistvust ja kõikehõlmavat kontrolli võimaldavaid turvalahendusi, mida Swisscomi allüksus Security Operations Center ka kasutab. Nende turvalahenduste integreerimine tõstab võrgutaristu küberkaitse üldist võimekust ja on samas ka heaks eeskujuks teistelegi.
Globaalne ühenduvus muutub vältimatuks
Kuna maailm muutub üha globaalsemaks ja kuna ühenduvaid seadmeid toodetakse ühel maal, juurutatakse teistes ning kasutatakse ka kõikides ülejäänutes maades, on pidevalt toimiv andmeside kõikidega, sõltumata asukohast, tegelikult vältimatu vajadus.
Näiteks Rootsi meditsiiniseadmete ettevõte Brighter nägi vajadust toota sellist insuliinidosaatorit, mis läbi võrguühenduse on võimeline ise arvestama nii patsiendi veregrupi kui veresuhkruga ning vastavalt sellele manustama patsiendile optimaalse koguse ravimit. Muidugi pole töökindluse mõttes kerge luua seadet, mis oleks ühtaegu kogu aeg online ja samas oleks patsiendi reisil olles võimeline automaatselt kohalduma ka erinevate maade mobiilivõrgustikega. Kuid koostöös Ericssoniga lahendas Brighter selle globaalse ühenduvuse probleemi ja käivitas Araabia Ühendemiraatides projekti Actiste®, mis potentsiaalselt mõjutab selle piirkonna ligi 480 000 insuliinist sõltuvat patsienti.
See insuliinidosaatori näide on vaid üks paljude seast, samas kui vajadus globaalsete IoT-lahenduste järele on silmnähtav ka meie igapäevaelus, alates autouste lukustamisest ja vabade parkimiskohtade leidmisest kuni paljude teiste olmeküsimusteni. Globaalse andmeside ja ühenduvuse platvormid on praegu vältimatud mitte ainult tõrgeteta andmeside tagamiseks, vaid ka firmade tegevustest ja hetkeseisudest parema ülevaate saamiseks, mis on vajalikud ettevõtetele globaalseks laienemiseks ja silmapaistvate äritulemuste saavutamiseks.
Jätkusuutlikkus on tähelepanu keskmes
2016. aastal allkirjastatud rahvusvaheline Pariisi kliimalepe, mille eesmärgiks on hoida üldist kliimasoojenemist alla 2°C, on toonud selle teema ka ärimaailma fookusesse. Jätkusuutlikud lahendused on ärimaailmas muutunud võtmeküsimuseks, sest digitehnoloogiate nagu IoT-lahenduste kasutamine võimaldaks ettevõtetel vähendada nn kasvuhoonegaaside emissiooni aastaks 2030 kuni 15%. Samas ülemaailmsest emissioonist moodustaks IoT lahendused siiski vaid 1,4%.Selleks, et aidata maailmal saavutada Pariisi kliimaleppe eeltoodud 2°C taset, arendasid mitmed juhtivad ettevõtted 2019. aastal välja 36 abinõust koosneva projekti Exponential Roadmap, mis peaks kasvuhoonegaaside emissiooni aastaks 2030 vähendama koguni poole võrra. Suur hulk neist väljapakutud abinõudest tuginevad innovaatilistele tehnoloogilistele lahendustele.
Selleks, et vähendada kliimamuutuste ohtu maailmas, peavad teenusepakkujad, seadmete tootjad ja lõpptarbijad töötama ökosüsteemis käsikäes, et kliimamuutusi vähendavaid meetmeid omavahel tõrgeteta kombineerida.Tootjate panustamine vastavatesse seadmetesse on heaks näiteks, kuidas ühenduvust kasutades vähendada CO2 emissiooni. Ericsson on teinud koostööd Landis+Gyr’iga ja viimasel ajal ka Teliaga, paigutamaks üle terve Rootsi 2 miljonit meetrit elektrikaableid mobiiliühendusteks, et tagada selliste firmade nagu E.ON, Ellevio ja Kraftringenseadmete suuremat energiatõhusust.
Rohkem infot selle kohta, kuidas Ericsson aitab ette valmistada neid viit käsitletud IoT suundumust aastal 2020, saab lugeda allikatest nagu Ericssoni IoT platvorm, IoT Accelerator ja Industry 4.0. See aitab mõista, kuidas me aitame globaalselt ühendada omavahel miljardeid seadmeid hõlpsalt ja tõrgeteta.
Ericssoni kodulehelt inglise keelest tõlkinud Teval Elektroonika OÜ